Naistenõuandla

Sõeluuringud

Rinnavähi sõeluuringud

Kutsume kontrollima oma tervist rinnavähi sõeluuringus. 2024. aastal ootame mammograafilisele sõel- uuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naisi sünniaastaga 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974.

Rinnavähi sõeluuringust täpsemalt (klikka avamiseks)

Keda kutsume sõeluuringule?

Eestis tehakse rinnavähi varaseks avastamiseks sõeluuringut 50–69aastastele naistele. 2024. aastal ootame mammograafilisele sõel- uuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naisi sünniaastaga 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974. Paljud naised jätavad sõeluuringule tulemata, kuna ei ole saanud kutset. Uuringule tulles ei ole kutse või saatekirja olemasolu vajalik. Oluline on, et selles eagrupis uuringule tulijal oleks ravikindlustus ning viimasest rindade uuringust võiks olla möödas 2 aastat.

Naised, kes on sõeluuringu sihtgrupist nooremad või vanemad, peaksid rinnakaebuste korral pöörduma perearsti või naistearsti poole, kes teeb esmase läbivaatuse ning suunab vajadusel rinnauuringutele. Noorematele, kui 35 eluaastat, tehakse reeglina rinna-ultraheli. Saatekirjaga on ka neile naistele SA Läänemaa Haiglas uuringud tasuta.

Miks tulla rinnavähi sõeluuringule?

Rinnavähk on naiste kõige sagedasem vähivorm, olles jätkuvalt Eestis naiste vähipaikmetest esikohal. Rinnavähi varajases avastamises on kõige tähtsam roll sõeluuringul. Rinnavähi sõeluuring on kindlas vanusegrupis valdavalt kaebusteta naiste uuring rinnavähi avastamiseks varajases staadiumis, kui teiste uurimismeetoditega ei ole haigust avastada veel võimalik.

Ehkki sõeluuringu sihtrühm võiks olla laiem, on just 50–69aastastel rinnavähi tekkesagedus suurim – rindade röntgenuuringul ehk mammograafias leitakse rinnavähk 4–6 naisel tuhande uuringu kohta.

Maailmas läbiviidud uuringute tulemusel saab väita, et sõeluuringutega on võimalik vähendada naiste suremust rinnavähki 30–35%. Igast sajast naisest, kes võiksid muidu rinnavähki surra, jäävad tänu sõeluuringutel osalemisele kolmkümmend viis elama!

Kasulikke nõuandeid

Kuidas uuringuks valmistuda?

Riietuseks valige seelik või püksid ja pluus, sest uuringu käigus peate vööni lahti riietuma.

Ärge kasutage sel päeval deodoranti, kehapuudrit ega kehakreemi, sest need võivad mõjutada röntgenipildi kvaliteeti.

Naised, kellel käivad veel menstruatsioonid, peaksid sõeluuringule tulema tsükli 5.–15. päeval, sest siis pole rinnad liiga hellad ega tundlikud.

Mis uuringul toimub?

Te riietute vööni lahti ja röntgenikabineti õde juhatab Teid mammograafi juurde. Seal asetab õde Teie rinnad kordamööda kahe lameda plaadi vahele ja teeb röntgenülesvõtte kummastki rinnast kahes suunas.

Kui kaua uuring kestab?

Röntgenipildi tegemine võtab paar minutit. Kogu visiit koos dokumentide vormistamisega kestab 15–20 minutit.

Kas uuring on valus?

Uuring võib olla ebamugav, sest rind on mõne sekundi vältel tugevasti kahe lameda plaadi vahele pressitud. Mõned naised peavad seda ka valusaks. Kui tunnete valu, öelge seda kohe õele, sest Teie mugavus on väga tähtis.

Millal saan vastuse?

Sõeluuringu vastuse saadame Teile kas e-kirjaga või postiga koju 2 nädala jooksul. Kui Te vajate täiendavaid uuringuid, teatatakse ka sellest kirja teel.

Tagasikutsumine ei tähenda, et Teil on rinnavähk – rinnavähk avastatakse väikesel osal tagasikutsutud naistest. Tagasikutsutuil võidakse teha täiendav röntgenipilt suurendusega teatud kohast rinnas. Vajaduse korral uuritakse neid ultraheliga või võetakse koeproov. Täiendavate uuringutega selgitatakse, kas Teil on rinnavähk ja millist ravi Te vajate.

Kas sõeluuringul avastatakse kõik rinnavähid?

Rinna röntgeniuuring avastab enamiku rinnavähkidest. Regulaarne sõeluuring on parim viis avastada rinnavähk varakult, kui see ei anna veel mingeid haigusnähte.

Mis saab siis, kui leitakse rinnavähk?

Rinnavähk leitakse väikesel osal uuritud naistest, kes hakkavad seejärel saama spetsiaalset ravi. Arst selgitab neile ravivõimalusi.

Informatsiooni saate ka veebilehtedelt www.rinnavahk.ee, www.cancer.ee ning Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefonilt 800 2233 (E-R 10-12 ja 18-20).

Kui tihti peaks käima sõeluuringul?

Soovitame mammograafilist uuringut üks kord iga kahe aasta tagant. Kui märkate eritist rinnanibust, rinna kuju muutust või moodustist rinnanäärmes, ärge oodake kutset uuringule, vaid pöörduge kiiresti perearsti või naistearsti poole, kes suunab Teid uuringutele.

Kas uuring võib olla tervisele kahjulik?

Uuring on tervisele ohutu, sest mammogrammi tegemiseks kasutatakse väga väikest kiirgusdoosi.

Noorematele, kui 35 eluaastat, tehakse reeglina ainult rinna-ultraheli.

Mida saab ise teha rinnavähi varajaseks avastamiseks?

Kõik naised peaksid regulaarselt kontrollima oma rindu, sest rinnavähk võib areneda ka kahe uuringu vahelisel ajal.

Kui märkate midagi tavapärasest erinevat – rinda tekkinud sõlmed või tihendid, eritus rinnanibust, rinna suuruse või kuju muutus, rinnanibu sissetõmme ning naha muutus, rinna punetus, kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine –, pöörduge kohe perearsti või naistearsti poole.

Kord kuus (pärast menstruatsiooni) tuleks rindu vaadelda ja kompida, et tihendi tekkimisel pöörduda arsti juurde võimalikult vara.

Soovitatav on ka rindade arstlik kontroll perearsti või naistearsti juures vähemalt kord aastas.

REGISTREERIMINE: tel 472 5800
LISATEAVE: SA Läänemaa Haigla, Vaba 6, Haapsalu
MAMMOGRAAFIA KABINET TÖÖTAB E-R KELL 8-16

UURINGULE TULLES PALUME KAASA VÕTTA ISIKUT TÕENDAV DOKUMENT

Rinnakaebustega naisi, kes ei kuulu sõeluuringute aastakäiku registreerime mammograafiliselel uuringule telefonil 472 5800. Võta kaasa saatekiri perearstilt, naistearstilt või eriarstilt.

Emakakaelavähi sõeluuringud

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 30–65 iga viie aasta tagant.

Kutsume kontrollima oma tervist emakakaelavähi sõeluuringus. 2024. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naisi sünniaastaga 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994.

Sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada varakult, mil need on ravitavad. Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviiruse (HPV – Human Papilloma Virus) mõningad kõrge riskiga viirusetüved, mis levivad peamiselt sugulisel teel. Nakkusallikaks on papilloomiviirusega nakatunud teine inimene. Papilloomiviirusega nakatudes võivad rakkudes pikema aja jooksul tekkida muutused, millest võivad edasi areneda vähieelsed seisundid ning emakakaelavähk.

Kõrge riskiga viirusetüvede olemasolu organismis saab avastada uuringuga, mida nimetatakse HPV-uuringuks. HPV uuring sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse emakakaela limaskestadelt väikese harjakesega proov. Regulaarne HPV-testi tegemine on oluline ka seetõttu, et tavaliselt ei tekita emakakaela rakumuutused ega vähieelsed seisundid muutusi Teie enesetundes.

Emakakaelavähist hoidumiseks on võimalik end vaktsineerida. Loe HPV vaktsiini kohta SIIT.

REGISTREERIMINE EMAKAKAELAVÄHI SÕELUURINGULE: tel 472 5800
LISATEAVE: SA Läänemaa Haigla, Vaba 6, Haapsalu

NIPTIFY kromosoomhaiguste sõeluuringud

NIPTIFY uuring analüüsib viit sagedasemat loote kromosoomhaigust ja loote sugu:

1. Downi sündroom (trisoomia 21)
2. DiGeorge sündroom (22q11 mikrodeletsioon)
3. Edwardsi sündroom (trisoomia 18)
4. Patau sündroom (trisoomia 13)
5. Turneri sündroom (monosoomia X)

Lisaks teostatakse loote terve genoomi uuring, mis võib tuvastada loote või ema tervist mõjutavaid olulisi kõrvalekaldeid. Need raporteeritakse JUHULEIU nime all. Juhuleiuks võib olla terve kromosoomi koopiaarvu muutus või mikrodeletsioon. Kliiniliselt olulisteks loetakse seitset mikrodeletsiooni, mida uuring võib juhuleiuna tuvastada:

1. Williams-Beuren sündroom (7q11)
2. 1p36 deletsiooni sündroom
3. Angelman ja Prader-Willi sündroom (15q)
4. Wolf-Hirschhorni sündroom (4p)
5. Jacobseni sündroom (11q)
6. Cri-du-chat ehk kassikisa sündroomi (5p)
7. Langer-Giedioni sündroom (8q).

NIPTIFY uuringut saab teha alates 10+ rasedusnädalast kuni raseduse lõpuni. Uuring sobib üksikrasedusega patsiendile. Test on tulemuslik ka kehavälise viljastamise ja doonormunaraku kasutamise korral. Loote südametöö on vaja kinnitada ultraheliga. Uuringu jaoks võetakse ema vereproov ning enne võib süüa ja juua tavapäraselt. Testi EI SAA teha mitmikraseduse korral või kui patsiendil on diagnoositud raseduse ajal pahaloomuline kasvaja.

NIPTIFY uuringu nõusolekuvorm on SIIN ja rohkem informatsiooni on NIPTIFY.EE kodulehel.

NIPTIFY-testi saab teha naistenõuandlas ämmaemand Tiia Meister kabinetis 109 eelneva kokkuleppe alusel. Test on tasuta kõrge riskiga rasedatele, kelle on OSCAR-testil tuvastatud vajadus koorionbiopsiaks või amniotsenteesiks. Sellisel juhul kompenseerib Eesti Tervisekassa testi tegemise.

NIPTIFY-test vähendab invasiivsete uuringute vajadust ja vähendab raseduse katkemise ohtu, sest vaja on anda ainult veenivere analüüs, mis ei ohusta rasedust.

Raseda omal soovil teostatud NIPTIFY-testi eest tuleb tasuda 252.33 eurot, mille kohta vormistatakse vastav arve.

Noortenõustamise kabinet

Kabinet pakub tasuta nõustamist kuni 26-aastastele (kaasa arvatud) mõlemast soost noortele järgmistel teemadel:

seksuaalsus ja lähisuhted, seksuaalvägivald ja seksuaalne identiteet;
sobiva rasestumisvastase meetodi leidmine;
arutelu erinevate terviseprobleemide üle k.a seksuaalsel teel levivate infektsioonide osas;
soovimatu rasedus.

Kabinetis on võimalik:

diagnoosida rasedust,
end seksuaalsel teel levivate haiguste suhtes testida (k.a HIV),
saada rasestumisvastaste vahendite retsepte.

Tulla võib nii üksi kui ka paari- või grupinõustamisele. Vajalik eelregistreerimine tel. 472 5800. Visiiditasu ei ole.

Teenus on rahastatud Eesti Tervisekassa (ravikindlustatud noored) ja Tervise Arengu Instituudi poolt (Eestis elavad ravikindlustamata noored). Teid nõustab naistearst Kai Tennisberg.

Vastuvõtuajad

Naistearsti vastuvõtule tuleb registreerida polikliiniku registratuuris.
Registrtuur on avatud E-R 08.00-16.00. Tel: 472 5800

Arst	Esmaspäev	Teisipäev	Kolmapäev	Neljapäev	Reede	Laupaäev	Pühapäev
Larissa Joffe: 3-4 x kuus muutuva graafiku alusel
Kai Tennisberg: 3-4 x kuus muutuva graafiku alusel (sh noortenõustamine)
Aira Peri: 2-3 x kuus muutuva graafiku alusel
Piret Kaarde *				13-15 (1xkuus)
Mall Varvas: 6-8 x kuus muutuva graafiku alusel
Piret Pild: 1 x kuus muutuva graafiku alusel
Tiia Meister (ÄMMAEMAND): kl 9-15 muutuva graafiku alusel

* Teiste naistearstide poolt suunatud konsultatiivsed vastuvõtud.

Loote ultraheliuuringud

Igal rasedal on täna võimalus käia regu- laarselt loote ultraheli- uuringutel, kus muu- hulgas võib teada saada ka lapse soo.

Ultraheli on sünnituseelne läbivaatus, mille korral helilained läbivad ema kõhu ja peegelduvad loote kudedelt tagasi, saates loote pildi ekraanile. Vastavalt kudede tihedusele moodustub pilt heledama- test ja tumedamatest aladest. Pilt ilmub ekraanile punktidena, millest tihedamad koed (näiteks luustik), ilmnevad valgena ja pehmemad koed (näiteks vedelikud) mustana. Pilt ekraanil on must-valge ja tasapinnaline, ent kõige kaasaegsemad aparaadid suudavad näidata ka kolmemõõtmelist või värvilist pilti. Ultraheli peetakse usaldusväärseks ja täpseks diagnostikavahendiks.

Läänemaa haiglas neid uuringuid küll ei tehta, aga Läänemaa Haigla ämmaemandalt Tiia Meistrilt saab täpsemat infot ja vajadusel suunamise ultraheliuuringutele. Täpsemat infot saab haigla naistenõuandla kabinetist 110, tel 5918 5288.